Vanglast kui ühiskonna ühest enese korrastamaise ja defineerimise viisist on kirjutatud palju. Selle vormidest, vajalikkusest, õudustest, mõjust inimese vaimule, füüsisele, sotsiaalsusele ja võimele edasi elada teiste “tavaliste” inimeste keskel.
Vanglast kirjutamisega on teenitud raha, aumärke ja kraade, otsitud õigustust ning isegi lahendusi.
Mul ei ole ambitsioone. See on minu lugu. See aitas mul ennast ja kogu tsirkust kõrvalt vaadata. Ellu jääda. Algul kirjutasin lihtsalt endale. Siis oma lastele ja perekonnale. Siis avastasin kirjutamise meditatiivse, tervendava jõu. Kuid ma tahtsin, et ebaõigulus ei jääks varjule (ei, ma ei ole tapja, kuid see ei olegi asja tuum). Ma tahtsin, et inimesed näeksid, kust me, õnnelikud “vabanejad” tuleme ja miks nii vähestel õnnestub peale karistuse (enamasti siiski teenitud, kui millisena?) kandmist ellu viia nii enda kui riigi unistused tulevikust.
Eesti retsidiivsus on endiselt (olenevalt statistika metoodikast) >90%. Skandinaavias on see 20-35% (olenevalt metoodikast). Mida me teisiti teeme?
On klišee, et vangistuses jäävad ellu vaid tugevad. Ka täna kestvad ekstreemsed tingimused – puudub elementaarne hügieen, tervishoid, liikumine, suhtlus normaalse keskkonnaga jne – ei ole igaühe füüsisele kuid mehi (95% vangidest) murrab enam mitte raske töö. Mis siis? Riik ju hoolitseb nende eest! Peab neid muidusööjaid üleval.
Osta raamat ja saa teada. See raaamat põhineb faktidel ja tõesti sündinud ja sündival tegelikkusel.
Blogist sai raamat
See ei olnud tavaline blogi – sellel oli oma ülesanne, kui ta sündis – vaiki olla ühel hetkel enam ei võinud. Kui rääkida ei saa, saab kirjutada. Leht lehe haaval, paberile, käsitsi kirjutatuna. Ja need kirjutised, mis said avalikuks tänu sõpradele, kaasa mõtlejatele ja õigluse vajalikkusesse uskujatele nõudsid oma elu ka trükituna.
Ostes raamatu toetad Sa ka neid üritusi ja meediat, mida me teeme selleks, et teadvustada vabanemisjärgse sündroomiga kaasuvat nii naistele, peredele, emadele kui professionaalidele, kes peavad vabanenutega tegelema. Need inimesed, enamasti noored tööealised mehed on "ära" vaid kuni vabanemiseni. Kust nad tulevad? Kuhu lähevad edasi?
Sellel blogil on oma väärtus ka nüüd, kus raamat on ilmunud. Kuid:
- Blogi ei ole muudetud, kuid see on praegu oma töö teinud. Las puhkab…
- Raamat on pehmem ja “viisakam”. Loodetavasti saavad seda seetõttu lugeda enamad.
- Blogis oli materjale, mis raamatusse ei jõudnud (350 lk on juba palju). Kas tuleb järg?
- Kas tuleb e-raamat?
Head lugemist!
Kuula valitud lõike raamatust.
PEETER KANGRO Blogi 