Ebavõrdne kohtlemine Tartu Vangla moodi

 

Ministrite komitee soovitus liikmesriikidele REC (2006) 2 Euroopa vanglareeglistiku kohta seletuskiri.

Reegel 4: … liikmesriik ei tohi rahaliste vahendite puudumisega õigustada selliste vanglatingimuste kujunemist, mis rikuvad vangide inimõigusi. Vastuvõetamatud on ka sissejuurdunud tõekspidamised ja tavad, mis selliseid rikkumisi võimaldavad.

Reegel 18: …Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Eroopa Komitee (CPT) on oma märkustes tingimuste ja kasutatava ruumi kohta eri riikide vanglates hakanud osutama teatavatele miinimumnormidele, nende järgi peab ühisruumi pindala olema arvestusega 4 m2 ühe vangi kohta. CPT ei ole küll otsest normi sätestanud, kuid peab soovitavaks, et ühele vangile ettenähtud kambri suurus oleks 10m2.

Vaatamata aastatetagustele CPT ettekirjutustele pole Eeesti vanglates olukord piinamise osas sugugi paranenud, pigem veel võimendunud.

Tartu Vangla E hoone 3. osakonna (E-3) puhkeruumi pindala on 9,7 m2

E-3 köögiruumi pindala on 9,7 m2

E-3 koridori pindala on 90 m2

E-3 kahekohalisi elukambreid kokku 26, lisaks kolmekohaline invakamber, seega vange 55

55 vangi kohta on ühiskasutatavat pinda kokku 109,4 m2, mis teeb siis 1,99 m2 vangi kohta.

Tartu Vangla S hoone 2. osakonna (S-2) puhkeruumi pindala on 80 m2

S-2 köögiruumi pindala on 25 m2

S-2 koridori pindala on 90,1 m2

S-2 kahekohalisi elukambreid kokku 21, seega vange 42

S-2 ühiskasutatavat pinda kokku 195,1 m2, mis teeb siis vangide vahel jagatuna 4,6 m2 ühele vangile

Samasuguse võrdluse aluseks oleks võinud võtta ükskõik millise E või S maja kaheksast sektorist, need on sarnased

Kuigi ka S-hoone ühiskasutuses olev pindala ei vasta CPT nõuetele, selgub eespool äratoodud andmete arvutuste põhjal , et üle 400 inimese E majas on sunnitud elama nagu silgud pütis 2 korda väiksemal pinnal kui S-hoone 336 inimest.

Tartu Vangla juhid, kes oma geniaalsuses iial ei kahtle, on lisaks omaalgatuslike ümberehitustöödega muutnud korduvalt algse ehitusprojekti käigus valminud vanglahoonete siseruume ja nende funktsioone, mille käigus on vangidele loodud räigelt piinavad elutingimused. See annab end eriti tunda E hoone sektorites.

Vanglahoonete ehitusjärgne sundventilatsioonisüsteem ei ole projekteeritud nii suure arvu inimeste jaoks. Lisaks on pleksiklaasi lisamine elusektorit eraldavatele trellidele loonud olukorra, kus loomuliku õhuvoolu liikumine on täielikult peatatud ja sellest tulenev õhuvahetus samuti. Vangid on seetõttu pidevas õhupuuduses.

Geeniused, kes selle olukorra on põhjustanud, vangide kaebekirjadele siiani positiivselt reageerinud ei ole, lahendust ei otsitagi, sest kui asi on juba nõnda kaua kestnud, siis on see taotluslik … vangide piinamine ongi eesmärk.

Välistemperatuuri tõustes läheb olukord eriti hulluks, sest siis piinab inimesi lisaks õhupuudusele veel ka kuumus, siseruumide temperatuur on ulatunud 40 kraadini.

Ei mingeid katteid akna ette päikesekuumuse varjamiseks ega lisaventilaatorit, sest need seavad ohtu vangla julgeoleku.

Kõigis E-hoone üldkasutatavates ruumides (köök-puhketuba, pesuruum), mis on enamasti ümberehitatud pisikesed 10 m2 elukambrid, puudub lisaventilatsioon, sp on ülerahvastatuse tõttu neis võimatu viibida. S-eluhoone üldkasutatavates ruumides on ehitusjärgne lisaventilatsioon olemas ja olukord pisut leebem, kuid kas ei viita see vangide ebavõrdsele kohtlemisele? Vabandan, kui viimase viite peale ka S -hoones hapnik kinni keeratakse.

Ebavõrdne on seegi, kui S-hoone teatud sektorid on avatud kauem, kui seda on E- hoones. Ajaliselt kauem avatud sektorites saavad vangid sellevõrra kasutada rohkem telefoni, kööki jne. Millest tuleneb selline ühtede vangide eelistamine teistele, sellele juhtivgeeniused ei vasta, aga et nõnda peab, selles ei kahelda.

S-hoone 6 sektorit on rahvastatud Tallinnast ja Ida-Virust pärit narkaritega, kelle koht võiks olla e hoopiski psühhoneuroloogiahaiglas v vähemasti elukohajärgses vanglas, S.O.S.

Tänan tähelepanu eest.

Inimene